Kuidas määratakse rehvi haare märglasuurel teel?

Mida test mõõdab: pidurdusteekond märjal asfaldil

Rehvi haarduvus niiskete teede peal määratakse standardiseeritud testmeetodiga, mis on sätestatud Määruses (EL) 2020/740, rehvide märgistamise määruses. Selle testiga vaadatakse, kui head haarduvust rehv niiskete teede peal säilitab ja kui lühike on pidurdusteekond võrreldes referentsrehviga. Selle testi tulemus määrab, millisesse klassi rehv rehvi sildil ära jaotatud saab — parimast halvimani. Rehvi turule pakkujale (tootjale või importöörile) on see klassifikatsioon kohustuslikult nähtav sildi peal, koos teiste omadustega nagu kütusekasutuse tõhusus ja müratase.

Milliste rehvide kohta see kehtib ja milliste kohta mitte

See testmeetod ja sellele vastav märgistamiskohustus kehtivad Määruse (EL) 2020/740 reguleerimisalale kuuluvate rehvitüüpide kohta. Mitte iga turule toodud rehv ei kuulu sellealale automaatselt — mõned kategooriad on välistatud või käitlemise osas käsitletakse teisiti. Täpsete reguleerimisala piiride — seega millised rehvid märgistamiskohustuse alla kuuluvad ja millised mitte — puhul on Määruse (EL) 2020/740 tekst allikas, mida tuleks konsulteerida; seda jaotust siin ei korrata, et vältida kasutamata jäetud terviklikkuse muljet. Oluline on ka see, et määrusega sätestatav haarduvusklassifikatsioon on standardiseeritud testi hetktõmmis ning ei ütle midagi toimivuse kohta kõigis sõidutingimustes ega igas teepinnas.

See testmeetod on juba olemas, sõltumata rehvide passiist

Kohustus niiskete teede haarduvust testida ja sildile märkida kehtib juba praeguse märgistamismäärusega, nii et see ei ole tulevikukohustus. Aga see, mis on veel arendusjärgus, on viis, kuidas need ja muud tooteomadustega seotud kohustused tulevikus digitaalse tootepassi alusel ESPR (Määrus (EL) 2024/1781) järgi oma koha saavad. Selle määruse artikkel 39 määrab, et test-, mõõtmis- ja arvutusmeetodid peavad olema usaldusväärsed, täpsed ja korratavad, ning selleks tuleb kasutada harmoonitud standardeid või puudumise korral muude kehtestatud meetodite. Rehvide puhul pole delegeeritud akti, mis seda konkreetselt välja töötab, veel avaldatud; ESPR tööplaani kohaselt aastatele 2025-2030 oodatakse seda 2027. aastal. Niipea kui see akt on olemas, märgitakse siin kuupäev, alates millal muutub rehvide tootepasi kohustuslikuks. Kuni selleni jääb kehtiv märgistusmäärus raamiks, mille raames niiskete teede haarduvus testitakse ja märgitakse.

Mida see konkreetselt tähendab kellele, kes rehve turule toob

Kes praegu rehve importeerib või müüb, võib võtta aluseks testitulemused ja klassifikatsiooni, mis on juba kohustuslikud Määruse (EL) 2020/740 alusel sildil — neid andmeid kasutatakse ka tulevase digitaalse tootepassi täitmiseks. Paspordile endisele tähendab see, et määrusega sätestatav haarduvusklassifikatsioon lisatakse tootandmete hulka kohe, kui ESPR alusel rehvide delegeeritud akt jõustub. Vagunipargi haldurite ja jaemüüjate puhul, kes rehve ostlevad, jääb rehvi silt eelkõige kohaks, kus seda informatsiooni leida; ei tule ootama tootepassi, et rehvi haarduvusklassifikatsiooni järgi teada saada. Kes soovib passile ette valmistuda, peaks tagama, et tootja aluslikud testandmed oleksid selgelt ja jälgitavalt salvestatud, sest see saab preemption järgi passindmete aluseks.

Millel see põhineb

Märgistamisprotokoll ja klassifikatsioon märja teepeale haardumise suhtes tulevad Euroopa Liidu määrusest (EL) 2020/740 rehvimärgistamise kohta. Nõuded katsemeetodite, mõõtmismeetodite ja arvutamismeetodite usaldusväärsuse kohta andmete puhul, mis jõuavad digitaalsesse tootepässe, on sätestatud Euroopa Liidu määruse (EL) 2024/1781 (ESPR) artiklis 39. Selle konkreetne rakendamine rehvide puhul tuleneb delegeeritud aktist, mis pole veel avaldatud; ESPR tegevuskava 2025–2030 nimetab 2027. aastat selle akti eeldatava avaldamiskuupäevana.

Kes praegu rehvi turule toob, saab kasutada olemasolevaid katsemise tulemusi ja rehvimärgistusel näidatud klassifikatsiooni lähtepunktina ning tutvuda määruse (EL) 2020/740 ametliku tekstiga täpse kohaldamisala selgitamiseks. Kui rehvipässi delegeeritud akt ESPR-i kohaselt on avaldatud, täiendatakse siin kuupäeva ja selle täpset toimimist.

Millel see põhineb

Määrus ise asub EUR-Lexis. Me viidame iga väitena; te ei pea meid uskuma.

Mida te peate konkreetselt tegema

Mida teilt oodatakse

Haardumist märgatav adhesioon määratakse rehvi märgistamise määruse testmeetodiga

Määrus (EL) 2020/740 määratleb, kuidas haardumist märgatavale teepinnale ("märga adhesioon" klassifikatsioon) määratakse ja klassifitseeritakse rehvi sildil. 10–100 töötajaga ettevõtte jaoks tähendab see praktikas, et sildil näidatud klassi ei arvutata ega hinnata iseseisvalt: see pärineb tootijalt või importijalt vastavalt nimetatud määruses kehtestatud testmeetodile. Kes rehve impordib või kaubitseb, võtab selle klassi üle esitatud kujul. Uuesti ei testitata ega tehta ka iseseisvat hindamist teatud margi või mustriga kogemuse põhjal.

Seos tootepassiga luuakse samade alustavate andmete kaudu

Rehi tootepass põhineb tulevikus suuresti juba märgistamisest olemasolevatele andmetele. Märga adhesioon klassifikatsioon on sellest hea näide: sama väärtus, mis sildil näidatud, ilmub passis. Kuidas need kaks täpselt üksteisega seotud on ja kus nad vormi või detailitaseme osas erineda võivad, on kirjeldatud lehel kuidas ribide märgis suhtub produktipasporti. Praktikas on oluline teada, et mõõtmisi ei tehta kaks korda eraldi: üks katsetulemuste, kaks kohta kus see ilmub.

Tulevaste mõõtmiste meetod tuleneb ESPR-i artikliest 39

Laiematest tootepassitest, mis kuuluvad ESPR-i (määrus (EL) 2024/1781) alla, määrab artikkel 39, et test-, mõõte- ja arvutamismeetodid kehtestatakse delegeeritud aktiga. Rehtide puhul on märgatava teepinnaga haardumise mõõtmismeetod juba kehtestatud määruse (EL) 2020/740 kaudu, kuid mis tahes uute või täiendavate nõuete puhul, mis ESPR-iga lisanduvad, määratakse meetod seda teed pidi. Ettevõttel, kes passi koostab, pole vaja seda meetodit ise tõlgendada ega valida: see on fikseeritud EL tasandil. Rohkem selle kohta, kuidas erinevate väärtuste mõõtmise meetodite vastasmõju toimib, on kirjeldatud lehel meetod, mille abil passi väärtused mõõdetakse.

Esitatud väärtust võetakse üle, ei arvutata ümber

Ettevõtete jaoks, kes passi koostav tootja andmete põhjal, tähendab see, et märga adhesioon klassifikatsioon on andmestik, mis võetakse üle, kontrollitakse usutavuse suhtes ja pannakse passi õigesse kohta. Iseseisva testraporti ei koostata, välja arvatud juhul, kui ettevõte on ka tootija või importija, kes algset katset on teinud. Kes kahtleb, kas määratud klass on teatud rehvitüübi puhul realistlik, teeb hästi, kui kontrollib seda info esitanud poole juures, mitte iseseisva hinnangu andmisega.

Kus praktikas valesti läheb

Esimene sage olukord: importija võtab märga adhesioon klassi üle tarnija dokumendist, mis ei ole enam ajakohane, samas kui rehvi tarnitakse juba uues produktsiooniseerias, kus on muudetud kummikoostis. Sildil ja passis näidatud klass ei vasta enam tegelikule rehvile.

Teine olukord: privaatmärgiliste rehtide puhul (sama rehv, erinev märk) eeldatakse, et märga adhesioon klass on automaatselt sama mis alusmudeli omas. Tavaliselt on see nii, kuid tootja ei kinnita seda alati selgesõnaliselt, mis toob selgusetust kaasa, kui keegi toetust nõuab.

Kolmas olukord tekib sesoonsete rehtide puhul. Talverehve ja suverehve testitakse erinevate klassifikatsioonide alusel ja teistsuguste ootustega, ja kes talverehvi käsitleb sama dokumentatsioonistruktuuriga kui suverehvi, riskib passi vale või puuduvat teavet sisestada. Mis selles erineb, on kirjeldatud lehel hooajaliseid rehve ja spetsifikatsioone.

Neljas olukord: hulgi soovib muuta seaduse grip-klassi pärast seda, kui produktipass on juba avaldatud, kuna uus testimisring andis teistsuguse tulemuse. Ilma muudatuste fikseeritud protseduurita tekib segadus selle kohta, milline passi versioon on kehtiv ja millisest ajast alates.

Viies olukord esineb veokite parkide haldurites, kes ise ei impordi rehve, kuid peavad vastutust võtma valitud rehvide eest neid kasutavate isikute või rahastajate ees. Nad oletavad mõnikord, et igat etiketi klassi saab jäljendada avalikule testaruandele, kuigi tootja alustavad testandmed pole alati vabalt kättesaadavad. Seda, mida sellest tuleb jagada ja mida mitte, määrab küsimus, kes võib produktipassi andmeid vaadata, nagu selgitatud leheküljel kes võib toodet toetava paspordi andmeid vaata.

Mida saate dokumenteerida

Algne testdokument või tootja vastavusdeklaratsioon, milles on fikseeritud seaduse grip-klass, kuupäev ja rehvi tüüp kaasaarvatud
Kasutatud testmeetodi ja sellest tulenevate klasside ülevaade rehi mudelis, et seda ei peaks pidevalt otsima
Lepingud tarnijatega selle kohta, millal on seaduse grip-klassi ümberhindamine vajalik, näiteks kummi koostise või mustri muutumisel
Fikseeritud protseduur juhul, kui klassi hiljem muudetakse, sealhulgas viis, kuidas seda juba avaldatud passis käsitletakse — selle lähenemisviis on kirjeldatud leheküljel andmete muutmist pärast avaldamist
Lühike sisemine teejuhend töötajatele, kes saavad küsimusi seaduse grip-klassi tähenduse kohta, et mitte keegi seda erinevalt ei tõlgendaks
Ülevaade, millised rehvmudelid on privaatmargid ja millisest baasmudelis on testandmed üle võetud, koos tootja asjakohase põhjendusega

See ei ole juriidiline nõuanne. See leht annab üldist teavet regulatsioonist, millele see platvorm kuulub. Me ei tunne teie olukorda. Kui teil on kahtlusi oma juhtumi kohta, küsige nõu juristilt või pädevalt järelevalveorganitelt.

Kirjutatud AI-ga ülaltoodud allikatele tuginedes, inimese poolt kontrollitud 2026-08-22. Kas midagi pole õige? Teatage sellest — parandused saavad eesisikuse.